B-hepatiit

Mis on B-hepatiit? 

B-hepatiit on maksainfektsioon, mida põhjustab B-hepatiidi viirus, mis levib kokkupuutel saastunud kehavedelikega.

Enamasti toimub nakatumine kokkupuutel saastunud verega; nakkusohtlikud võivad olla ka inimese sperma, sülg ja tupevedelikud.

Pärast ägedat või lühiajalist B-hepatiidi infektsiooni tekib mõnel inimesel krooniline või pikaajaline infektsioon.

Nauseous man

Mis on B-hepatiidi tunnused ja sümptomid? 

Paljudel inimestel ei esine lühiajalise infektsiooni korral haigusnähte, kuid võimalikud sümptomid on:

  • ikterus (naha või silmavalgete kollasus)
  • tume uriin
  • väsimus
  • isutus
  • ebamugavustunne kõhus
  • iiveldus
  • oksendamine
  • palavik

Mis on B-hepatiidi tüsistused? 

Mõnel inimesel võib tekkida krooniline või pikaajaline infektsioon. Mida noorem on nakatunu, seda tõenäolisem on kroonilise B-hepatiidi teke. Krooniline infektsioon võib tekkida kuni 90%-l viirusega nakatunud imikutest, ent üksnes alla 5%-l nakatunud täiskasvanutest.

Kroonilise infektsiooniga inimestel on suurem risk tüsistuste tekkeks, sh tsirroos (maksa sidekoestumine) ja maksavähk (hepatotsellulaarne kartsinoom).

couple illustration

Kuidas B-hepatiit levib? 

B-hepatiit levib kokkupuutel saastunud kehavedelikega, näiteks verega, või seksuaalse kontakti ajal. ELis/EMPs on kõige levinum viiruse leviku viis seksuaalne kontakt.

Harvemini levib nakkus tervishoiuasutustes meditsiiniseadmete ebapiisava steriliseerimise või süstalde ja nõelte taaskasutamise tõttu. Viiruse levik vereülekannete või veretoodete kaudu on Euroopas tänu tõhusatele vereohutusprogrammidele väga harv.

Nakatumine võib toimuda ka sünnituse ajal. Seda juhtub Euroopas harva tänu raseduseaegse testimise programmidele (sünnieelsed sõeluuringud) ja sünnituseaegsele vaktsineerimisele (kui ema on viiruse suhtes positiivne). Viiruse levimine nakatunud emalt imikule raseduse või sünnituse ajal (vertikaalne ülekanne) on mujal maailmas üks peamisi B-hepatiidi levikuteid.

Mõnikord võib viirus levida ka nakatunud kehavedelikega saastunud esemete jagamisel. Kokkupuude nakatunud verega võib toimuda ka esemete kaudu, mis kriimustavad nahka või limaskesti, nt žiletid ja hambaharjad. 

Kellel on risk nakatuda B-hepatiiti?

Kuigi igaüks võib nakatuda B-hepatiiti, on risk suurem järgmistes rühmades:

  • seksuaalkontakt B-hepatiiti nakatunuga
  • inimesed, kes süstivad narkootikume või jagavad teistega nõelu, süstlaid ja muid uimastitarbeid
  • B-hepatiiti nakatunud emade imikud
  • B-hepatiiti nakatunuga koos elavad inimesed
  • teatud patsiendirühmad, nt diabeetikud või dialüüsiravil olevad inimesed 
  • verega kokku puutuvad tervishoiutöötajad
process of vaccination illustration

Kuidas B-hepatiiti ennetada? 

Kõige tõhusam ennetamise viis on vaktsineerimine. Ohutud ja tõhusad vaktsiinid pakuvad kõrgetasemelist kaitset ning enamik Euroopa riike rakendab laste B-hepatiidi vastu vaktsineerimise universaalseid programme.

B-hepatiiti saab vältida ka järgmiste meetmetega:

  • ohutu süstimise tavad
  • turvaseks
  • mitmekülgsed vereohutuse strateegiad
  • tugev infektsioonikontroll tervishoiuasutustes

Kuidas B-hepatiiti ravitakse? 

Enamik patsiente ei saa ägeda B-hepatiidi vastu viirusvastast eriravi, vaid neile antakse sümptomite alusel toetavat ravi.

Kroonilist B-hepatiidi infektsiooni võib ravida viirusvastaste ravimitega. Ravi ei tervenda infektsioonist, kuid võib aeglustada või peatada tsirroosi progresseerumist, vähendada maksavähi tõenäosust ja parandada pikaajalist elumust. 

NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.