COVID-19

Mis on COVID-19?

COVID-19 on haigus, mida põhjustab viirus nimetusega raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2 (SARS-CoV-2). SARS-CoV-2 on uus koroonaviiruse tüvi. Seda ei ole tuvastatud inimestel enne 2019. aasta detsembrit.

Praegune COVID-19 puhang algas 2019. aasta lõpus. 11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) selle pandeemiaks.

4. mail 2023 otsustas WHO peadirektor, et COVID-19 ei ole enam rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord. Ta rõhutas, et kuigi elanikkonna immuunsuse tase on kõrgem, haiglaravi vajatakse vähem ja surmajuhtumite arv on väiksem, esineb endiselt määramatusi seoses SARS-CoV-2 võimaliku arenguga.

Symptoms of COVID-19

Mis on COVID-19 sümptomid?

COVID-19 peamised sümptomid on

  • palavik
  • köha
  • üldine nõrkus või väsimus
  • lõhna- või maitsetaju muutused või kadumine
  • kurguvalu
  • peavalu
  • lihasevalu
  • kõhulahtisus

Haiguse raskus võib inimestel oluliselt erineda.

Osa COVID-19-ga inimestest on asümptomaatilised – neil puuduvad sümptomid täielikult.

Rasketel juhtudel võivad sümptomid olla näiteks

  • raskendatud hingamine
  • segasus
  • rindkerevalu

Raskete sümptomitega inimesed võivad vajada eriarstiabi ja tuge.

Patsiendi seisund võib kiiresti halveneda, sageli haiguse teisel nädalal.

Kahjuks võib osa COVID-19-patsientidest vajada haiglaravi. Osa neist võib vajada isegi intensiivravi, mõnikord kaua.

Mis on COVID-19 tüsistused?

Inimesed, kellel tekivad rasked hingamisteede sümptomid, võivad vajada juhitavat hingamist. See võib lisaks COVID-19-le suurendada nende vastuvõtlikkust infektsioonidele, näiteks kopsupõletikule.

Mõnel COVID-19 patsiendil on ka suurem risk vere hüübimisega seotud tüsistuste, näiteks insuldi või südameinfarkti tekkeks.

Haiglaravi tõenäosus on suurem eakatel, eelkõige üle 60-aastastel ja kaasuvate terviseprobleemidega inimestel.

Üldiselt on COVID-19 tõttu suremise risk väike, kuid suurem kui gripi korral. Suremisrisk on suurem eakatel ning krooniliste haiguste ja kaasuvate seisunditega inimestel.

Mis on COVID-19-järgne seisund ehk pikaajaline COVID?

Väikesel osal inimestest võib esineda SARS-CoV-2 infektsiooni pikaajalisi mõjusid. Seda nimetatakse COVID-19-järgseks seisundiks ehk pikaajaliseks COVID-iks.

COVID-19-järgne seisund mõjutab igas vanuses patsiente, sealhulgas inimesi, kelle COVID-19 sümptomid olid pärast nakatumist kerged.

Sümptomid on näiteks

  • lõhna- või maitsetaju kadumine
  • väsimus
  • üldine nõrkus
  • raskendatud hingamine
  • kognitiivne häire

COVID-19-järgset seisundit ei saa diagnoosida laborianalüüsidega ja sümptomid võivad püsida mitu nädalat, mitu kuud või isegi kauem.  Praegu ei ole selle seisundi jaoks ravi, kuid tõendite kohaselt esinevad COVID-19 vastu vaktsineeritutel COVID-19-järgse seisundi sümptomid väiksema tõenäosusega.

Transmission of COVID-19

Kuidas COVID-19 levib?

SARS-CoV-2 viirus levib inimeselt inimesele peamiselt osakeste kaudu, mis satuvad õhku, kui nakatunu hingab, eriti kui ta näiteks räägib, laulab, karjub, aevastab, köhib. Need osakesed võivad seejärel kanduda lähedal (tavaliselt kuni 2 m kaugusel) olevate teiste inimeseni, kes võivad neid sisse hingata.

Nakatunu võib levitada viirust isegi kaks päeva enne sümptomite teket. Keskmiselt nakatab üks nakatunu kuni viit inimest, kui nad ei tee viiruse leviku takistamiseks midagi.

Pärast nakatumist tekivad sümptomid tavaliselt viie-kuue päevaga, kuid see aeg võib olla ühest päevast kahe nädalani.

Suuremad osakesed (piisad) võivad langeda ka pindadele, mida teised inimesed puudutavad. Nii võib viirus sattuda kätele ning nakatuda võib nina, suud või silmi puudutades. Viirus levib pindade kaudu siiski palju harvem kui otse inimeselt inimesele.

Risk groups of COVID-19

Kes võib nakatuda COVID-19-ga?

COVID-19-ga võib nakatuda igaüks,

kuid mõnel elanikkonnarühmal on raske haiguse tekke risk suurem. Siia kuuluvad üle 60-aastased ja rasedad, samuti inimesed, kellel on kaasuvad tervisprobleemid, näiteks

  • rasvumus
  • kõrge vererõhk
  • diabeet
  • südamehaigus
  • kroonilised kopsu- ja hingamisteede haigused
  • närvisüsteemihaigused
  • nõrgenenud immuunsüsteem

Täiskasvanutel on sümptomid enamasti raskemad kui lastel. Samas levitavad viirust ka lapsed ja mõnel lapsel võib tekkida raske haigus.

COVID-19 võib kiiresti levida rahvarohketes siseruumides: vanglates, rändajate keskustes ja toidukäitlusettevõtetes – kõigis neis on olnud olulisi viirusepuhanguid.

Prevention of COVID

Kuidas COVID-19 ennetada?

Kõige tõhusam viis COVID-19 ennetamiseks on vaktsineerimine. Vaktsineeritutel on väiksem risk raske haiguse tekkeks või haiglasse sattumiseks. Sel põhjusel julgustavad tervishoiuasutused kõiki, kes tohivad vaktsineerida, läbima võimalikult kiiresti COVID-19-vastase täieliku vaktsineerimiskuuri. COVID-19 vaktsiinide lisateave

Ka sage kätepesu vee ja seebiga või alkoholipõhiste lahustega aitab ära hoida viiruse kandumist kätelt silmade, nina või suu kaudu organismi. Lisateave on meie mittefarmatseutiliste meetmete infograafikul.

Euroopa Liidus müügiloa saanud vaktsiinid

Bimervax

Bimervax sisaldab laboris toodetud valku, mis koosneb SARS-CoV-2 alfa- ja beetaviirusvariantide ogavalgu osast.

Valneva (Valneva)

Valneva sisaldab algse SARS-CoV-2 tüve (COVID-19 põhjustav viirus) terveid osakesi, mis on inaktiveeritud (hävitatud) ega saa haigust põhjustada.

Jcovden (Janssen-Cilag)

Jcovden koosneb teisest viirusest (adenoviirusest), mida on modifitseeritud, et see sisaldaks SARS-CoV-2 viirusel leiduvat teatud valku kodeerivat geeni.

Vaxzevria (AstraZeneca)

Vaxzevria kasutatakse muud viirust (adenoviirust), mida on modifitseeritud, et see sisaldaks SARSCoV-2 teatud valku kodeerivat geeni.

Spikevax (Moderna)

Spikevax sisaldab nn informatsiooni-RNA-d (mRNA), mis kodeerib COVID-19 põhjustava viiruse SARSCOV-2 teatud valgu tootmist. Spikevax ei sisalda koroonaviirust ennast ega saa põhjustada COVID-19 haigust. Spikevaxi turustatakse ka kahe järgmise kohandatud vaktsiinina.

Comirnaty (BioNTech/Pfizer)

Comirnaty sisaldab nn sõnumi-RNA-d (mRNA), mis kodeerib COVID-19 põhjustava viiruse SARS-COV-2 teatud valgu tootmist. Comirnatyt turustatakse ka kahe järgmise kohandatud vaktsiinina.

Treatment of COVID-19

Kuidas COVID-19 ravitakse?

Turule on jõudmas COVID-19 ravimid, mis toimivad vahetult viirusele. Neid kasutatakse siiski peamiselt riskirühmadesse kuuluvatel inimestel raske haiguse ennetamiseks.

Enamikul raske haigusega patsientidest kasutatakse peamiselt toetavat ravi, näiteks hapnikuravi ja vedelikutaseme säilitamist, mis on sageli väga tõhus.

COVID-19 ravi uusim teave on Euroopa Ravimiameti (EMA) veebilehel COVID-19 ravi ja vaktsiinid või Euroopa Komisjoni veebilehel COVID-19 ravi (europa.eu)

Lisateave

--------------------------------------------------------------------

Viide

(1) WHO peadirektori avasõnad COVID-19-teemalisel pressikonverentsil

NB! Teabeleht on üldinformatiivne ja see ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.

Page last updated 11 juuli 2023