1. Avaleht
  2. Haiguste teabelehed
  3. COVID-19

COVID-19

Mis on COVID-19?

COVID-19 on haigus, mida põhjustab viirus, mida nimetatakse raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi koroonaviirus-2-ks (SARS-CoV-2). SARS-CoV-2 on uus koroonaviiruse tüvi. Seda ei ole inimestel tuvastatud enne 2019. aasta detsembrit.

Koroonaviirusi on mitut eri liiki. Koroonaviirused nakatavad peamiselt loomi, kuid mõni neist võib nakatada ka inimesi.

Praegune COVID-19 puhang algas 2019. aasta lõpus; Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kuulutas selle pandeemiaks 11. märtsil 2020 [1].

See on esimene koroonaviiruse põhjustatud pandeemia.

Symptoms of COVID-19

Mis on COVID-19 sümptomid?

COVID-19 peamised sümptomid on järgmised:

  • palavik,
  • köha,
  • üldine nõrkus või väsimus,
  • maitse- või haistmismeelte häired või kadu,
  • kurguvalu,
  • peavalu,
  • lihasvalu,
  • kõhulahtisus.

Haiguse raskus võib inimestel suuresti erineda.

Mõned COVID-19 põevad haiged on asümptomaatilised. See tähendab, et neil puuduvad sümptomid täielikult.

Rasketel juhtudel võivad sümptomid olla näiteks järgmised:

  • hingamisraskused või hingeldamine,
  • segasus,
  • rindkerevalu.

Raskete sümptomitega inimesed võivad vajada eriarstiabi ja tuge.

Patsiendi seisund võib kiiresti halveneda, sageli haiguse teisel nädalal.

Kahjuks võib osa COVID-19 haigeid vajada haiglaravi. Osa neist võib vajada isegi intensiivravi, mis võib mõnikord kesta pikaajaliselt.

Mis on COVID-19 tüsistused?

Inimesed, kellel tekivad rasked hingamisteede sümptomid, võivad vajada hingamisaparaati (juhitav hingamine). See võib lisaks COVID-19-le suurendada nende vastuvõtlikkust infektsioonidele, nagu kopsupõletik.

Mõnel COVID-19 patsiendil on ka suurem risk vere hüübimisega seotud tüsistuste, nt insuldi või südameinfarkti tekkeks.

Lisaks võivad patsientidel mõnikord esineda närvisüsteemiga seotud sümptomid. Nendeks võivad olla ajutised isiksuse muutused või muutunud teadvustase.

Haiglaravi tõenäosus on suurem vanematel inimestel, eelkõige üle 60-aastastel ja kaasnevate terviseprobleemidega inimestel.

Üldiselt on risk surra COVID-19 tagajärjel väike, kuid see on suurem kui gripi korral. Suremisrisk on suurem vanematel inimestel ning krooniliste haiguste ja kaasuvate seisunditega inimestel.

Mis on COVID-19-järgne seisund ehk pikaajaline COVID-19?

Väikesel osal inimestest võib esineda COVID-19 infektsiooni pikaajalisi mõjusid. Seda nimetatakse COVID-19-järgseks seisundiks ehk pikaajaliseks COVID-19 haiguseks.

Pikaajaline COVID-19 mõjutab igas vanuses patsiente, sh inimesi, kelle COVID-19 sümptomid olid esmasel nakatumisel kerged.

Sümptomid on muu hulgas:

  • lõhna- või maitsetaju kadumine,
  • väsimus,
  • üldine nõrkus,
  • hingeldus,
  • kognitiivne häire.

COVID-19-järgset seisundit ei saa ühegi testiga diagnoosida ja sümptomid võivad püsida nädalaid, kuid või isegi kauem.  Praegu ei ole selle haiguse jaoks ravi, kuid tõendite kohaselt on COVID-19 vastu vaktsineeritud isikutel COVID-19-järgse seisundi sümptomite esinemise tõenäosus väiksem.

Transmission of COVID-19

Kuidas COVID-19 levib?

SARS-CoV-2 viirus levib inimeselt inimesele peamiselt õhku sattunud tillukeste viiruseosakeste kaudu, kui nakatunud inimene hingab , ja eelkõige rääkimisel, laulmisel, hüüdmisel, aevastamisel, köhimisel jne. Need osakesed võivad seejärel jõuda lähedal (enamasti kuni kahe meetri kaugusel) olevate inimesteni, kes võivad neid sisse hingata.

Suuremad osakesed (piisad) võivad langeda ka pindadele, mida teised inimesed puudutavad. Nii võib viirus sattuda kätele ning inimesed võivad nakatuda oma nina, suu või silmade puudutamisel. Viirus võib püsida papist või vasest pindadel mitu tundi, plastist või roostevabast terasest pindadel mõned päevad.

Viiruse kandumine nakatunult teistele võib toimuda isegi kaks päeva enne sümptomite ilmnemist. Keskmiselt nakatab üks nakatunu kuni viis inimest, kui nad ei võta viiruse leviku ärahoidmiseks meetmeid.

Pärast nakatumist ilmnevad sümptomid tavaliselt viie kuni kuue päeva järel, kuid see aeg võib olla üks päev kuni kaks nädalat.

Risk groups of COVID-19

Kes võib nakatuda COVID-19-ga?

COVID-19-ga võib nakatuda igaüks,

kuid mõnel elanikkonnarühmal on raske haiguse tekke risk suurem. Siia kuuluvad üle 60-aastased ja rasedad, samuti inimesed, kellel on kaasuvad tervisprobleemid, näiteks:

  • rasvumus,
  • kõrge vererõhk,
  • diabeet,
  • südamehaigus,
  • kroonilised kopsu- ja hingamisteede haigused,
  • närvisüsteemihaigused,
  • nõrgenenud immuunsüsteem.

Täiskasvanutel on sümptomid enamasti raskemad kui lastel. Kuid ka lapsed levitavad viirust teistele ja mõned lapsed põevad haigust raskelt.

COVID-19 saab kiiresti levida rahvarohketes siseruumides: vanglates, rändajate keskustes ja toidukäitlusettevõtetes – kõigis neis on olnud olulisi viirusepuhanguid.

On võimalik, et külm või niiske õhk suurendab viiruse inimeselt inimesele ülekandumise ohtu.

Prevention of COVID

Kuidas saab COVID-19 haigust ennetada?

Kõige tõhusam viis ennetada COVID-19-ga nakatumist on vaktsineerimine – koos muude abinõudega, nagu kaitsemaskide kandmine ja füüsilise distantsi hoidmine. Vaktsineeritutel on väiksem oht põdeda raskelt või sattuda haiglasse. Seepärast julgustavad tervishoiuasutused kõiki end võimalikult kiiresti COVID-19 vastu täielikult vaktsineerima. COVID-19 vaktsiinide lisateave

Teistega füüsilise distantsi hoidmine, siseruumide hea ventileerimine ja kaitsemaski kandmine aitavad viiruse levikut peatada.

Sage käte pesemine vee ja seebiga või alkoholipõhiste lahuste kasutamine aitab samuti ära hoida viiruse kandumist kätelt silmade, nina või suu kaudu organismi. Lisateave on meie mittefarmatseutiliste meetmete infograafikus.

Treatment of COVID-19

Kuidas COVID-19 ravitakse?

Turule on jõudmas COVID-19 viiruse otseseks raviks ettenähtud ravimid. Neid kasutatakse siiski peamiselt riskirühmadesse kuuluvatel inimestel raskekujulise haiguse ärahoidmiseks.

Enamikul viirust raskelt põdevatest patsientidest kasutatakse peamiselt toetavat ravi, näiteks hapnikuravi ja vedelikravi, mis on väga efektiivne.

COVID-19 ravi uusim teave on Euroopa Ravimiameti (EMA) veebilehel: COVID-19 ravi ja vaktsiinid ja Euroopa Komisjoni veebilehel: COVID-19 ravi (europa.eu)

 

Lisateave

--------------------------------------------------------------------

Viide:

(1) WHO peadirektori avasõnad COVID-19-teemalisel pressikonverentsil, 11. märts 2020. Kättesaadav aadressil https://www.who.int/dg/speeches/detail/who-director-general-s-opening-remarks-at-the-media-briefing-on-covid-19---11-march-2020

 

NB! Teabeleht on üldinformatiivne ja see ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.

COVID-19 vaktsiinid

Lisateave selle kohta, kuidas COVID-19 vaktsiinid toimivad, kuidas neid välja töötatakse ja heaks kiidetakse ning kuidas kontrollitakse nende ohutust.