Punetised
Mis haigus on punetised?
Punetised on viirusinfektsioon. Tervetel kulgeb haigus tavaliselt kergelt. Kui rase nakatub punetistesse raseduse esimesel kolmandikul, võib see suure tõenäosusega põhjustada raseduse katkemist või kaasasündinud anomaaliatega (kaasasündinud punetistesündroomiga) lapse sündi. Kaasasündinud punetistesündroom võib põhjustada lapsel kurtust, kaesid ja õpiraskusi.
Mis on punetiste sümptomid?
Sümptomeid ei teki kuni 50%-l nakatunutest. Kui sümptomid tekivad, on need näiteks järgmised:
- punane lööve;
- turses lümfisõlmed kõrva- ja kuklapiirkonnas;
- liigesevalu täiskasvanutel.
Mis on punetiste tüsistused?
Eriti rasked on punetiste tagajärjed punetistesse nakatunud vaktsineerimata rasedatel tõenäosuse tõttu, et raseduse ajal tekkinud haigus võib põhjustada raseduse katkemist või kaasasündinud punetistesündroomi lapsel.
Kuidas punetised levivad?
Punetiste viirus levib nakatunu köhimisel ja aevastamisel tekkivate piiskadega õhu kaudu.
Kes võib nakatuda punetistesse?
Risk nakatuda on igaühel, kellel ei ole varem olnud seda haigust või keda ei ole vaktsineeritud MMR-vaktsiiniga.
Kuidas punetisi ennetada?
Ainus võimalus punetiste eest kaitsta on vaktsineerimine. MMR-vaktsiin on kombineeritud vaktsiin, mis kaitseb leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. MMR-vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning sel on väga vähe kõrvalnähte. Teatatud on kergetest reaktsioonidest, näiteks palavikust ning süstekoha punetusest ja tursest. Mõnel vaktsiini saanutest tekib mittenakkuslik kerge leetritetaoline lööve (tavaliselt 7–14 päeva pärast vaktsineerimist), mis kaob 1–3 päevaga.
Maksimaalseks kaitseks on vaja kaht vaktsiiniannust. Enamikus Euroopa riikides manustatakse esimene annus 10–18 kuu vanuselt. Teise annuse tohib manustada vähemalt 1 kuu pärast esimest annust, vastavalt riiklikule vaktsineerimiskavale.
Naistel, kes kavatsevad rasestuda, tuleb kontrollida oma vaktsineerimisstaatust, sest raseduse ajal ei tohi punetiste vastu vaktsineerida.
Kuidas punetisi ravitakse?
Spetsiifiline punetiste ravi puudub. Ravi eesmärk on leevendada sümptomeid.
Lisateave on ECDC veebilehel: https://www.ecdc.europa.eu/en/rubella/factsheet (EN)
NB! Teabelehe teave on üldinformatiivne ja see ei asenda tervishoiutöötaja individuaalseid eriteadmisi ega hinnangut.
Muud teabelehed
A-hepatiit
Olulised faktid A-hepatiidi, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Ahvirõuged
Olulised faktid ahvirõugete, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.
Difteeria
Olulised faktid difteeria, selle sümptomite, tüsistuste, riskitegurite, levikumehhanismi, ennetamise ja ravi kohta.