Vöötohatis
Mis on vöötohatis?
Vöötohatis ehk herpes zoster on viirusinfektsioon, mida põhjustab tuulerõugeviirus (varicella-zoster-viirus, VZV), sama viirus, mis põhjustab tuulerõugeid. Kui inimene on tuulerõugetest tervenenud, jääb viirus tema närvisüsteemi latentsena püsima. Mõnel juhul võib viirus hiljem taasaktiveeruda ja tekitada vöötohatise.
Mis on vöötohatise sümptomid?
Vöötohatise tüüpilised sümptomid on järgmised:
- Valulik lööve, mis esineb tavaliselt ühe vöödina ühel kehapoolel, sageli rindkerel või näol
- Lõhkevad villid, millele tekib koorik
- Sügelus, surin või põletustunne enne lööbe tekkimist
- Muud sümptomid on näiteks palavik, peavalu ja väsimus.
Mis on vöötohatise tüsistused?
Vöötohatis võivad põhjustada mitmeid tüsistusi, sealhulgas järgmisi:
- Püsiv närvivalu, mis võib kesta kuid või isegi aastaid pärast lööbe paranemist
- Kui vöötohatis kahjustab silmi, võib see põhjustada silmainfektsioone ja potentsiaalselt nägemiskaotust.
Kuidas vöötohatis levib?
Vöötohatisesse saab haigestuda ainult siis, kui varem on põetud tuulerõugeid, sest haigust põhjustab organismis latentsena oleva viiruse taasaktiveerumine. Kui teil ei ole varem olnud tuulerõugeid või teid ei ole vaktsineeritud tuulerõugete vastu ning puutute kokku vöötohatisega isikuga, siis on võimalik, et teil tekivad tuulerõuged. Vöötohatisega inimene levitab viirust teistele väiksema tõenäosusega, kui ta lööve on täielikult kaetud.
Kellel on risk haigestuda vöötohatisse?
Igaüks, kes on põdenud tuulerõugeid, võib haigestuda vöötohatisesse. Vöötohatise tekke risk suureneb vanusega, eriti üle 50-aastastel inimestel. Haigestumus on riigiti erinev ja näitab juhtumite arvu kasvutrendi maailma rahvastiku vananedes. Inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud teatud meditsiiniliste seisundite või ravimite tõttu, on samuti vöötohatisele vastuvõtlikumad.
Kuidas vöötohatist ennetada?
Parim viis ennetada vöötohatise teket on vaktsineerimine. Vöötohatise vaktsiin, mida nimetatakse ka herpes zoster’i vaktsiiniks, aitab vähendada vöötohatisse haigestumise riski ja vähendab tüsistuste tõenäosust, kui vöötohatis tekib. Mõned ELi liikmesriigid soovitavad vaktsineerida vöötohatise vaktsiiniga teatud elanikkonnarühmi, lähtudes vanusest või terviseseisundist.
Kuidas vöötohatist ravitakse?
Kui teil on kahtlus, et teil on vöötohatis, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole. Varajane ravi viirusevastaste ravimitega võib aidata vähendada haiguse raskust ja kestust. Valuvaigistavad ravimid ja jahedad kompressid võivad aidata leevendada ebamugavustunnet paranemisprotsessi ajal.